Aktiivne eluviis võib alata üsna süütult. Esmaspäeval jõusaal, kolmapäeval jooksuring ja nädalavahetusel rattaga sõitma. Siis lisandub võistlus, uus spordikell, paremad jooksutossud või suusavarustus. Ükski neist kuludest ei pruugi eraldi vaadates kuigi suur tunduda, kuid aasta jooksul võib summa päris korralikuks kasvada.
Eriti lihtne on ülevaadet kaotada siis, kui osa kulusid tuleb iga kuu ja osa ainult paar korda aastas. Jõusaalitasu on kontolt maas automaatselt, võistluse osalustasu tuleb korraga ja uued tossud ostetakse siis, kui vanad enam ei kõlba.
Kõigepealt vaata püsikulusid
Aktiivse eluviisi juures on kõige lihtsam märgata neid kulusid, mida iga kuu makstakse. Jõusaal, ujula, treener, spordiklubi või mõni äpp võivad tunduda eraldi üsna väikese väljaminekuna.
Kui näiteks trenn maksab 35 eurot kuus, kulub sellele aastas juba 420 eurot. Kui peres käib trennis kaks inimest ja mõlemal on erinev treening, võib summa kiiresti kahekordistuda.
Siia juurde tulevad veel võistluste piletid või osalustasud, sõidud ja toitlustus. Kui käid näiteks kümnel võistlusel aastas ja iga kord kulub 30–50 eurot, ei ole enam tegemist paari juhusliku väljaminekuga.
Varustus võib muuta kuu kalliks
Hobidega kaasneb peaaegu alati hetk, mil olemasolevast varustusest enam ei piisa. Jooksja vajab uusi jalanõusid, rattur ostab uue ratta või suusataja avastab, et kümme aastat vanad suusad võiks lõpuks välja vahetada.
Suuremate ostude puhul tasub vaadata kogu summat, mitte ainult seda, kas ost tundub hetkel jõukohane. Kui säästudest ei ole võimalik kogu väljaminekut katta, võivad kõne alla tulla erinevad tarbimislaenu võimalused. Enne otsustamist võiks läbi arvutada kuumakse, perioodi ja kogu tagasimakstava summa ning võrrelda seda oma tavapäraste kuludega.
Mõnikord on aga kõige mõistlikum lihtsalt oodata paar kuud ja ostuks raha koguda. Kõike, mida spordipoes müüakse, ei pea saama kohe koju kaasa võtta.
Väikesed maksed kipuvad ära peituma
Üks 15- või 20-eurone kuumakse ei muuda eelarvet tavaliselt kuigi palju. Probleem tekib siis, kui neid on korraga mitu.
Näiteks võib inimesel olla järelmaks telefonile, väiksem kohustus spordivarustuse eest ja mõni muu varasem makse. Kõik need on eraldi võttes hallatavad, kuid koos võtavad iga kuu arvestatava summa.
Kui kohustusi on kogunenud mitu, on variant laenude ühendamine. Enne midagi otsustamata saab võrrelda, milline on olemasolevate maksete kogukulu ja kas nende ümberkorraldamine muudaks igakuise rahavoo lihtsamini jälgitavaks.
See ei tähenda automaatselt väiksemat kogukulu ega seda, et kohustusi peaks ümber tegema. Mõte on saada aru, milline summa iga kuu tegelikult erinevatele maksetele läheb.
Hooajalised kulud vajavad teistsugust pilti
Kõik spordikulud ei jagune aasta peale ühtlaselt. Suusatajal võib suurem väljaminek tulla sügisel, kui on vaja osta varustus ja hooldada suusad. Ratturil võib suurem ost olla kevadel. Võistlusreisid võivad koguneda hoopis suvekuudesse. Seetõttu võib aastaeelarve olla kasulikum kui ainult ühe kuu kulude vaatamine.
Näiteks kui suusavarustusele kulub 600 eurot, kümnele võistlusele 400 eurot ning treeningutele 420 eurot, on juba 1420 eurot enne transporti, riideid ja väiksemaid oste. Kui need numbrid on aasta alguses teada, ei tundu sügisel saabuv suurem spordipoe arve enam päris ootamatu.
Aktiivne elu ei pea olema kulude võistlus
Spordiga tegelemise juures on lihtne hakata varustust uuendama lihtsalt sellepärast, et midagi uuemat on välja tulnud. Samas ei tee kallim jalgratas või uusim spordikell iseenesest treeningut paremaks.
Hea koht, kust alustada, on vaadata kord paari kuu jooksul üle kõik spordiga seotud maksed. Milliseid trenne päriselt kasutad? Millised kulud korduvad? Milline suurem ost on lähiajal ees?
Kui need numbrid on teada, jääb rohkem ruumi ka kõige olulisemale – trennile endale, võistlustele ja sellele heale tundele, mis pärast aktiivset päeva tekib.
