21. jaanuariks kokku kutsutud Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) erakorraline üldkogu ei toimunud, sest üldkogule saabus vähem kui 2/3 EJL-i liikmetest. Kohale saabus 29 liiget, toimumiseks olnuks tarvis vähemalt 73 liikme osalemine.
EJL-i põhikirja järgi on erakorraline üldkogu otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud rohkem kui 2/3 EJL-i liikmetest.
Taust:
Möödunud aasta 29. septembril sai EJL 13 liikmesklubilt kirja nõudega kutsuda kokku erakorraline üldkogu ühe päevakorrapunktiga, milleks oli avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s. 17. oktoobril edastas EJL UEFA-le ülalmainitud klubide kirja ja erakorraliseks üldkoguks mõeldud avalduse muutmata kujul. UEFA vastas EJL-i kirjale 29. oktoobril ning 23. detsembril kutsus EJL 21. jaanuariks kokku erakorralise üldkogu.
Teemaga seoses rõhutab EJL, et on sõja algusest nii sõnades kui tegudes Ukrainat toetanud ja olnud vastu Venemaa agressioonile. EJL-i sõnum on selge: Eesti eest, Ukraina poolt ja Venemaa agressiooni vastu. EJL on viimastel aastatel muu hulgas korraldanud Ukraina toetamiseks rahakogumise aktsioone, vabastanud Ukraina noored Eesti meistrivõistlustel osalemisel litsentsitasust, kohtunud Ukraina parlamendi delegatsiooniga ja aidanud Ukraina võistkondadel Eestit külastada. FIFA kongressil oli EJL üks neljast alaliidust, kes hääletas vene keele FIFA ametlike keelte hulka lisamise vastu. 2022. aastal lisas Eesti kaitsevägi EJL-i riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirja, tunnustades sellega EJL-i tegevust kaitseväe õppustel osalevate töötajate toetamisel, mis on jätkunud ka järgnevatel aastatel. Kui loos on Eesti koondised kokku viinud Valgevenega, on Eesti mängimisest keeldunud, seejuures on Balti riigid olnud UEFA liikmete seas ainsad, kelle klubid ja koondised pole alates sõja algusest Valgevenega kohtunud.
Pildil EJL-i 2025. aasta korraline üldkogu. Foto: Liisi Troska