Alates 1. juunist võetakse Eesti meistri- ja karikavõistlustel kasutusse uued jalgpallireeglite muudatused ja täiendused. IFAB-i (The International Football Association Board) tehtud uuendused Hannes Kaasiku sõnul väga suuri muudatusi kaasa ei too.
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike koolitusjuht Kaasik sõnas, et mitmed muudatused on pigem kosmeetilised ning enamuses uuendusi puudutab harvaesinevaid rikkumisi. Siiski julgustab ta kõiki mängijaid, treenereid ja muid huvilisi uuendustega tutvuma jalgpalliliidu koduleheküljel. “Kui reeglite tundmine võib anda väljakul väikese eelise, siis mittetundmine võib väga kalliks maksma minna. Samuti vähendab reeglite tundmine lahkhelisid mängijate ja kohtunike vahel,” märkis Kaasik.
Peamised muudatused puudutavad penalteid ja rünnakute peatamisi. “Penaltite puhul räägime uuendusena lööja ja väravavahi teineteise ebaausast mõjutamisest. Teatavasti ei tohi väravavaht enne penalti sooritamist mõlema jalaga väravajoonelt ära liikuda, aga kui ta seda teeb ja penalti tõrjub, siis on ta sooritanud rikkumise ning penaltit tuleb korrata. Kui aga löök lüüakse mööda, siis uuendusena löök enam üldjuhul kordamisele ei lähe. Möödalöödud penalti läheb kordamisele vaid siis, kui väravavahi rikkumine avaldas lööjale mõju.
Samuti on viidud aususe mõistes tasakaalu lööja ja väravavahi samaaegsete rikkumiste karistamine. Penaltilöögi tempot dikteerib lööja ja kui ta teeb ebaausa petteliigutuse pärast hoojooksu, siis selle tulemusena on loogiline, et ka väravavaht liigub oma positsioonilt ning rikub reegleid. Seega on igati aus rikkumisi mitte võrdsustada ning mitte arvestada löögi tulemust vaid karistada ainuüksi lööjat.
Penaltite osas lisaksin, et kui väravavahi rikkumise tulemusel tuleb lööki korrata, siis esmasel rikkumisel piirdutakse suulise hoiatusega ja järgnevate rikkumiste korral näidatakse kollast kaarti. Samuti väärib välja toomist uuendus, et mängu ajal teenitud hoiatuskaardid ei kandu edaspidi penaltiseeriasse,” selgitas Kaasik.
Rünnakute ebaausate peatamise osas on samuti tehtud üks täiendus. “Kui rikkumiseks on ilmse väravavõimaluse peatamine, mis on karistatav punase kaardiga, kuid kohtunik mängib edu, siis taastub ilmne väravavõimalus ning rikkujat karistatakse esimesel mänguseisakul kollase kaardiga. Loogiline täiendus seisneb nüüd selles, et sama mustrit hakatakse rakendama ka lubavate rünnakute peatamise korral. Kui rikkumiseks on lubava rünnaku peatamine, mis on karistatav kollase kaardiga, kuid kohtunik mängib edu, siis taastub lubav rünnak ning rikkujat hilisemal karistamisel liigutakse jälle aste alla, mis kollase kaardi puhul tähendab, et rikkujat kaardiga ei karistata. Sarnast kaartidepõhist loogikat hakatakse kasutama ka nii-öelda kaardi näitamise edasi lükkamiste olukordades,” ütles Kaasik.
“Harvaesinevatest rikkumisest rünnakute peatamisel tasuks mainida ehk väravavahi võimalikku karistamist enda karistusalas. Kui varasemalt ei järgnenud ühelgi juhul distsiplinaarkaristust väravavahile olukordades, kus ta enda karistusalas käega palli mängib ajal, kui ta seda teha ei tohiks, siis nüüd üheks erandiks mängude taasalustamised, mida sooritab väravavaht. Kui rikkumiseks on palli teistkordne mängimine (käega või mitte) pärast mängu taasalustamist ja enne kui see on puudutanud mõnda mängijat, siis tuleb väravavahti lubava rünnaku või ilmse värava või väravavõimaluse peatamise korral ka vastavalt karistada,” lisas ta.
Kosmeetilisest muudatustest tõi Kaasik välja ka käega mängu rikkumised. “Kui eelmisel aastal toimus reeglites käega mängu rikkumiste osas mahukas olukordade lahti kirjutamine ja moodustus kolm suuremat gruppi: kindel rikkumine, üldjuhul rikkumine ja üldjuhul mitte rikkumine, siis alates juunis on jäänud kaks gruppi: rikkumine ja mitterikkumine. Olukorrad, mis eelnevalt olid “üldjuhul”, on nüüd leidnud koha selgemas kategoorias. Lisaks on nüüdsest olemas diagramm, mis aitab selgitada, kust jookseb piir lubatud ja rikkumise vahel.”
EJLi pressiteenistus