Eestlased on alati olnud spordirahvas ning juba Nõukogude Liidu ajal said eestlased meistrivõistlustelt palju võite ja tegid ka ajalugu, sest kuldmedalite kojutoomine oli nende jaoks kerge ülesanne. Vankumatult on osad rekordid püsinud samad peaaegu 40 aastat ning mida aeg edasi, seda enam motiveerib see ka uusi alustavaid Eesti sportlasi.

Eestlaste märkimisväärsed spordirekordid jagunevad mitmesse kategooriasse: meeste, naiste ja siserekordid.

Sport on üks neist meelelahutusest, mida jälgitakse üle maailma ning millele panustamisega teenitakse ka raha. Üheks populaarsemaks kohaks on kindlasti https://www.ninjacasino.com/ee/spordiennustused veebileht.

Kõige vanemad kergejõustiku rekordid, mis on eestlaste poolt sooritatud ning püsivad siiani:

18.juuli 1968 – Rein Aun – Viievõistlus

Rein Aun oli eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja), kes võitis 1964. aasta suveolümpiamängudel Tōkyōs kümnevõistluses NSV Liidu esindajana hõbemedali. 1968. aastal püstitas ta maailmarekordi viievõistluses 4273 punktiga. Mõõduvõtmine võttis aset Tartus ning tollal püstitatud maailmarekord püsib Euroopa arvestuses siiani.

28.august 1968 – Kalju Jurkatamm – 200m tõkkejooks

Kalju Jurkatamm on endine kergejõustiklane, kelle põhialaks oli 110m tõkkejooks. Ülikoolis matemaatikuks õppinud noor sportlane keskendus spordile juba varakult. Aastatel 1961–1971 tuli ta Eesti NSV meistriks 22 korral sprindis ja tõkkejooksus ning 6 korral teatejooksudes. Ta on parandanud Eesti rekordit viis korda 110 m tõkkejooksus (14,5 – 13,8), kolm korda 200 m tõkkejooksus (23,5 – 23,0) ja kolm korda 200 m jooksus (21,5 – 21,2) ning 100 m jooksus korranud Eesti rekordit. Ta on osalenud 10 teate jooksu rekordi püstitamisel.

Tänasel päeval naudib Kalju vanaduspõlve ning on hetkel 80.aastane. 2000.aastani töötas Jurkatamm Salva Kindlustuse tehnoloogiajuhina.

14.september 1960 – Lembit Virkus – Ühe tunni jooks

Lembit on üks visa mees, kes suutis samal päeval saavutada tegelikult kaks rekordit. Ühe tunni jooksu abil saavutas Lembit ka 20 kilomeetri jooksu rekordi, mis püsib kergejõustiklase nimel siiani. Rekordid on püsinud samad 61 aastat ning Virkus oli ka mees, kes oma rekordeid on korduvalt eelnevalt purustanud.

Kui vaadata eesti spordirekordite tabelit võib sealt leida palju korduvaid nimesid. Pea 50 aastat tagasi oli spordiga professionaalselt tegelevate sportlaste nimekiri kordades kitsam ning võimalusi erinevatel võistlustel osalemiseks palju rohkem. Sportlased kes on enim sooritanud rekordeid, on autasustatud ka tiitlite ja auhindadega.

Eelmine postitusKergejõustik: Toimusid Kohtla-Järve sisemeistrivõistlused
Järgmine postitusRühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel tulid Eesti juuniorid võistkondlikus arvestuses pronksile

jäta vastus

Please enter your comment!
Please enter your name here

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.