Lõppenud on meistriliigade jätkusuutlikkuse, liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse ning noori treenivate treenerite täiendava toetuse taotlusvoorud, mille tulemusena toetati koroonakriisist räsitud spordivaldkonda ligi 1,6 miljonit euroga.
„Nende toetustega aitame spordiorganistasioonidel ja võistlussarjadel tardumusest üle saada. Liikumisharrastuse ja spordiga, seega tugeva tervisega, ongi kõige parem astuda vastu ka kõiksugu viiruste võimalikele järgmistele lainetele ja nad maha murda. Toetasime rahaeraldistega võimaluste piires kõiki organisatsioone, kes toetuse tingimustele vastasid. Nüüd saame hakata järgmiseks võistluseks tippvormi ajastama ning ei pea muretsema, kas meie lemmikvõistlus või lapse trenn ka tulevikus ikka toimub,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati 6 taotlust kogusummas 2 469 581 eurot ning toetati 6 projekti kogusummas 1 200 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 1,2 miljonit eurot. Täpsem info otsuse kohta käskkirjas (PDF).
Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorus hinnati 10 taotlust kogusummas 567 581 eurot ning toetati kõiki projekte kogusummas 300 000 eurot. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot. Täpsem info otsuse kohta käskkirjas. (PDF)
Noori treenivate 3. ja kõrgema kutseastmega treenerite täiendavat toetust antakse kokku 95 448 eurot 91 spordiklubile ja –koolile. Toetust saavad 214 treenerit, kes treenivad kokku 5233 last või noort. Taotlusvooru eelarve oli 400 000 eurot. Täpsem info otsuse kohta käskkirjas (PDF).
Spordivaldkonnas käivad veel kaks taotlusvooru – spordiobjektide valdajate toetuseks on planeeritud 400 000 eurot ning spordialaliitude toetuseks 800 000 eurot.
Riigi toetus spordile tervikuna on nelja viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2016.aastal eraldas kultuuriministeerium spordile 21,8 miljonit, siis mullu oli see number juba 37,4 miljonit ja tänavune maht on 44,4 miljonit eurot.
Eesti Kultuuriministeerium